Järjekordne kooliaasta on läbi saanud ning sellega on edukalt lõpetatud II kursus. Kuid enne kui saime hakata "Eesti suve" nautima pidime ära tegema kompleks praksi. Esmaspäevast reedeni tegime läbi korraliku spordilaagri.
Esimene päev käisime esialgu soos, mõõtsime, uurisime ja puurisime seal, et me oskaks kunagi kui vaja ka iseseisvalt seda teha. Hiljem hakkasime nivelleerima, ilmselgelt ei käinud ma eriti loengutes, et väga käpp olla selles. Ups... Igatahes terve päev võttis see enda alla, et üks vend käis 5 meetrise joonalauaga ringi ning teine käis aparaadiga järel mõõtmas. Jube tüütu tegevus. Sinna kõrvale oli vaja kaevata ka mullastiku augud, et teada saada, millega meil siis tegu oli. Seega olid kahel inimesele ilusti labidad koguaeg kaelas. Õhtu lõppes umbes 7 ajal, kuid me olime telkimiskohast päris hea 3-4 km kaugusel, seega pidime veel normaalselt kõndima ning jalad olid juba niigi väsinud. Läbi metsa, mööda laudteed, ümber järve, natuke muda ka ja olimegi kohal. Ilmselgelt saatis kogu tee meid verejanused sääsed! Kolme päeva jooksul lasin 3 purki tühjaks seda reppellenti!
Teine päev oli meie kord olla järve ääres ja iga 2 h tunni tagant veeproove järvest võtmas käia. Õnneks oli järve vesi ülimalt mõnus ja soe. Kaevasime lisaks sellele ka kalda peal auke, et teada saada, kui sügaval veekiht vastu tuleb. Peale aukude kaevamist oli veel igasuguseid tegevusi, pidime minema ka paatidega järvele sügavusi mõõtma, mis oli ikka päris tüütu, sest iga 20 meetri tagant pidi paadi seisma saama ja kajalokatsiooniga sügavust mõõtma. Õnneks ei olnud sel päeval laus päike ja me saime ilma suuremate põletusteta seal järvel peal tegutseda. Ja kuna järve ääres pidi öösel olema, siis jooksime õhtul korra telklaagrisse tagasi, et süüa ja magamise asjad võtta.
 |
| Järve uurijad |
 |
| Rammu täis Eesti naine! |
 |
| Enne paadiga mõõtma minemist |
Peale huvitavat ööd järve ääres pakkisime end hommikul uuesti kokku ja läksime õigete telkide juures tagasi. Neljapäeval olime meie mobiilne järvegrupp, kes käis läbi 15 erinevast punktist, kus tuli mõõta vee hüdrokeemiat ja ka peele otsida. Et õigesse kohta jõuda oli vaja lugeda ka kaarti ja aru saada eelmiste gruppide teejuhendist. Kohati oli ikka päris naljakas see õige koht üles otsida. Ratastega oli seal metsade vahel üpris keeruline, kuna kruusateedel olid rusikasuurused kivid, mis ei teinud pidamist just eriti heaks ega liikumist kergeks. Aga nii me väntasime üle 30 km. Oli kergemaid radu, oli väga raskeid kohti. Kohati oli tunne nagu oleks teetööline, kes kruusa kinni selle masinaga lööb, sest käed said korraliku raputuse.
Kuna reede oli viimane päev, siis seal keskendusime kõige rohkem sellele, et kiiremini koju saaks. Hommikul ajasime end kõik vara üles, et kähku hakata asju kokku tõmbama. Vaja oli valmis saada maastikuprofiil mm-paberil. Vaja oli esitada ära tabelitena kõikvõimalikud andmed, kirjutada järve iseloomustus ja kõikvõimalikud muud protsessid mis aitavad kaasa lõpparuande tegemisel. Kuna ilmselgelt oli kõikidel kopp ees ja taheti koju saada, siis tegime seda turbokiirusel. Lõpuks saime kuskil 12.30 sõitma hakata.
Kokkuvõtteks oli see vinge, meil oli hea seltskond, õppejõud ja teadurid olid ka kõik väga normaalsed ning päevad olid tegelikult huvitavad.
 |
| Kaasaskantav mikroskoop |
 |
| Reimo tõi arbuusi ka näljastele |
 |
| Teine Reimo naudib tudengieinet |
 |
| Söök. |
Lõpetuseks nii palju veel, et me olime Kurtna järvestikus Niinsaare järve kaldal (kus tehti muidu purjusujumise reklaamklipid) Ida-Virumaal. Uurisime Martiska järve keskkonnatingimusi ja veevahetust ja üleüldse uurisime puurkaevude mõju nendele järvedele.
