Pea ei ole prügikast ning ajapikku kipuvad mälestused moonduma - seetõttu otsustasin üles kaevata vana blogi ja hakata asju kirja panema. Kas siis Teile lugemiseks või endale hiljem muljetamiseks.
Olen nüüd Duluthis olnud umbes-täpselt kuu aega, õppetöös kestab hetkel viies nädal ning vaikselt hakkab kohale jõudma, et ma olen ikka väga suure elumuutuse ette võtnud. Naljalt 30-aastasena sellist käiku ette ei võeta, veel vähem arvasin ma ise, et kunagi oma jala USA ülikooli uksest sisse surun. Aga näed - elu on üllatusi täis.
Eelmine suvi augusti keskel tuli Marnet geniaalsele ideele, et ma võiks kandideerida Fulbrighti programmi, sest ta tahab näha kuidas kandideerimine välja näeb, et siis ise sujuvalt seda järgmine aasta teha. Smoooth... peale mitmeid paberimajandusi ja intervjuusid tuli välja, et mind valiti programmi ning mul on võimalus minna õppima Duluthi keskkonnahariduse magistrisse. Kuna asjaajamine oli sel hetkel veel pooleli, ei osatud öelda, kas mul on võimalus minna 1 või 2 aastaks. Kui ma aga hakkasin saama "Congratulations" kirju, siis ridade vahelt lugedes sain aru, et midagi on kahtlast. Räägitakse ka järgneva aasta rahastamisest ja näed... tuligi välja, et nüüd võimaldatakse terve magister läbi teha. Eriti toredaks muudab asja, et mind on õnnistatud ka Alpha Delta Kappa "International Teacher Education" scholarshipiga, mis on üpris kena summa.
Long story short - Marnet on süüdi, et ma üle ookeani kooli tulema pidin!
See postitus on tegelikult lihtsalt sissejuhatus ja tagasivaade algusele. Ülikoolis on umbes 12 000 õpilast, mis on päris korralik arv. Minu kursusel on umbes-täpselt 4 inimest, kes sel aastal siia õppima tulid/said, seega jätkan samas vormis nagu TLÜs, kus meid olid 3.
Allpool on veidi ülikoolist pilte:
 |
| Linnuvaade ülikooli linnakule |
 |
| Klišee igast Ameerika filmist - sein täis kappe. |
 |
| Õuesõppe klass |
 |
| Õuesõppe klass |
 |
| Üliõpilaste tasuta kasutada jõusaal. Sisse pääsed vaid õpilaskaarti libistades. |
 |
| Ülemisel korrusel on kardiosaal ja alumisel kangiruum. Tihtipeale on seal väga palju rahvast, seega parim aeg trennis käia on vara hommikul või hilja õhtul. |
 |
| Siin saad ka vajadusel venitada, jõudu teha vms. |
 |
| Duširuumid on huvitavad nähtused. Dušid on minule kukla kõrgusel, mis tähendab, et pead pestes tuleb kas kükitada või kummarduda, sest niisama pead märjaks ei saa. Huvitaval kombel keegi peale minu trennijärgselt siin pesus ei käi... |
 |
| Spordi Wall of Fame. |
 |
| Ägedad põranda maateaduste osakonnas. |
 |
| Jalka staadioni esine. |
 |
| Siin saab ka vabalt uisutamas käia või hokit mängida. |
Nii ülikoolile pilk peale visatud liigume edasi selleni, et päris mitmeid tegevusi juba toimunud. Sain käia ühe aine raames tunde andmas 5. klassidele Forestry Field day raames, kus päeva jooksul pidi ära õpetama umbes 240 õpilast. Teemadeks oli kõik, mis metsaga seotud võiks olla. Kokku oli 10 punkti ning mina õpetasin metsa ökosüsteemi. Vähemalt ühe ülesande sai nüüd to-do-listist maha tõmmata.
 |
| Ökosüsteemi võrgustiku tegemine. |
 |
Ala kaart koos punktidega, hämmastav kui vähe pidid lapsed tegelikult liikuma.
|
Eelmine nädalavahetus oli aga väljasõit koos ENED5163/4163 klassiga Osprey Wilds Environmental Learning Centerisse Sandstone'is umbes 1,5 tundi edelasse Duluthist. Saime tutvuda keskusega, nende tundide varustusega, tunnikavadega, õues olevate vahenditega jne. Õhtul pimedas olid "night hike", kus ei tohtinud pealampe kasutada ning see toimus matkarajal täielikus pimeduses. Mulle ei meeldi pimedus, eriti veel võõras metsas, seega algus oli üpris ebameeldiv. Aga kogu asja mõte oli meid harida pimeduses toimuva metsaeluga, loomade adaptsioonidega ning erinevate meelte kasutamises. Saime kõndida, rajalt kõrvale minna ja vaikuses istuda, (Tim ütles, et peale käsu andmist endale mugav koht istumiseks leida oleks nagu 20 väikest elevanti metsa lahti lastud) Saime Lifesaver Mint komme avatud suuga närida, sest selle katkihammustamisel tekib keemiline reaktsioon, mis tekitab valgust, mis siis suus näha oli. Ja siis lõpus tegid meie õppejõud meile tünga ühe öökulli hõikega ja topisega. Lõpetasime matka kuu, tähtede ja planeetide vaatamisega.
 |
| Midagi sellel kaardil mulle ei meeldinud... vaadake ka leiate, mis on valesti? |
 |
| Maastiku ülesande lugemise lõpetuseks väike ajalooline ülevaade. |
 |
| Toidud antakse kandikutel. Minu jaoks jube imelik, et taldrikuid ei kasutata. See oli isegi tervislik toit võrreldes, mis vahepeal lõunaks saadud on (krõpsud, võileib ja limps) |
 |
| Enne õhtust matka soojendusring ümber lõkke ja enda lugude rääkimine. Kes sa oled ja miks sa siin oled? |
 |
| Oli mingi haruldane puu nii kaugel põhjas, aga ma enam ei mäleta kahjuks mis see oli. |
 |
| Söögisaali esine. |
 |
| Kogukond tudengeid. Näha on kõik bakatudengid. |
Üldiselt olen eluga ära harjunud, kuid toit on ikka veel kahtlane. Peab veidi nuputama, mis ikkagi kasulik on.
Koolis läheb enam-vähem hästi, veidi tunnen end veel omast elemendist väljas. Küll hakkab minema, juhendaja ütles, et olen ehk liiga kõrged nõudmised endale seadnud ja et ma võtaks veidi vabamalt.
Vahepeal on veel saadud käidud Alpha Delta Kappa sponsoritega, kes on siis seotus minu International Teacher Education stipiga ning kes on minu siinsed "teised emad".
 |
| Alpha Delta Kappa minu tugigrupp Minnesotas. Kõik kunagised õpetajad ning kes nüüd siis läbi selle organisatsiooni "mentorid" ja juhendajad stipendiaatidele. Ülimalt aktiivsed ja agarad tegelased, väga toredad. |
Järgmise postituse teen juba teemal Minneapolis, Mall of America ja Minnesota Vikings.
J.
