KELLAD!

Mis ma siis ikka kirjutan, seda et jälllllle kodinatesse saime ja et ma jälle mängida ei saanud. 5st mängust 5 LUTTTTTI. Nohjah, võtke teatavaks, et saime Kvarnby'lt 104-74 kotti. Viimase seitsme minutiga tegid nad 33-7 spurdi ja oligi pees!
Ilmselgelt oli peale mängu kõikidel halb olla ja kirss tordi peal oli see ,et meid viidi sööma korralikku hotelli restorani, kus saime ahjulõhet ja kõike muud paremat. Tekkis tunne, et me pole väärt seda.
Järgmine hommik oli vaja 05.00 üles ärgata, et hakata vaikselt lennule sättima. 05.30 oli start ja mingi natuke peale 6te olime lennujaamas. Lennuga läks ka natuke mööda, sest me pidime pärast 30 minutit lendu tagasi pöörduma, sest kaaspiloodil hakkas paha või midagi sarnast. Kokku tund aega õhus ja maandusime jälle Göteborgi lennuväljal. Ma suutsin selle aja magada kõik, arvasin, et oleme Umeas ,et saaks juba oma voodisse magama minna. HUI! Ootasime uut pilooti siis. Ja uuesti õhku ja start. Ilmselgelt magasime jälle terve lennu maha.
Õhtul oli ju loomulikult trenn ka, ega me siis seda ära ei jäta. Jooksime oimetuks, oli hea. Mulle meeldis. Ja see poe iroonia, sest mina ju eile ei mänginud enivei. Ma ei viitsi depressiivne bitch olla ja otsustasin, et kui mängida ei saa, siis mängin ja laamendan trennis. Eks äkki treener võtab selle koha pealt midagi ette ka. Ei, ma ei virise. Hea, et üldse siin olen. 19 aastane ja Rootsi meistriliigas, kus mängijad on 203 ja 196. Vähemalt saab turistina äkki kaasas käia igalpool. Võtan seda, mis antakse ja üritan rahul olla. Elu polegi kerge, ise peab ka karm olema vahepeal.

ÕIGE!

Ainuke asi, mis mind praegu tõsiselt häirib on see, et KURADI KÜLM ON TOAS. Kas nad ei tahaks kütet sisse lülitada juba. Õues on suht jahe. Öösel miinustes ju.
Järgmine mäng on Laupäeval, siis Kolmapäeval ja siis uuesti Laupäeval, nii et PUHATA EI SAAAAA! Peab ise tekitama endale mingid uneaugud.
Ja treener ütles, et me peame see laupäev võitma. Vastasteks on Mark Basket. nad ei ole väga pikad, mis meil sobib. Sest viimased kaks mängu on kahemeetrised korralikult nussinud kõiki. Oleks hea , kui see esimene võitk ka tuleks. Saaks väheke rahulikumalt hingata, sest me suudame seda. KINDLALT! Me ei ole sitad, asi on vist peas kinni mängu lõpus, et me alati niimoodi kaotame. Viimase veerandiga!!


“Don't wait until everything is just right. It will never be perfect. There will always be challenges, obstacles and less than perfect conditions. So what. Get started now. With each step you take, you will grow stronger and stronger, more and more skilled, more and more self-confident and more and more successful.” - Mark Victor Hansen


Nagu Elen ütles : "C'est la vie!"