Ahja, unustasin öelda...

ET MA OLEN KODUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUS!

16 veebruar

Ja ongi nii, aeg on läinud meeletult kiirelt. Alles oli 28 detsember, kui kodinatega kodust lahkusin. Nüüd tulen jälle tagasi nädalaks.

Viimased nädalad on olnud päris korralikkude ja raskete trennidega. Jooksud, sprindid - ühesõnaga kõik need kolledži harjutused, mis ameeriklastele sel ajal ei meeldinud. Fakkk, koguaeg soojenduseks ühte ja sama lay-upi harjutust ja siis aja peale visked. Kui sisse ei saa 50t siis joonekad. Aga no kasu on ka äkki. Haigus räsis ikka korralikult ära mul selle jooksuvormi, aga siiski, veel päris tagasi pole.

Juba ülehomme läheme Stockholmi, et Solnaga viimane võitlus pidada. Ja siis järgmine hommik alustame enamjaolt kõik koduteed. Ma olen nii põnevil, et oma inimesi näha juba ja igasuguseid lollusi teha nendega. Elen ilmselgelt tahab muga kokse teha. Henri ütles emale ja Harrile, et tema NENDEGA KÜLL kinno ei lähe. Ma lähen Janettiga, haha! Seega pean selle turaka ka kinno viima. Mängin head õde siis vähemalt kaks tundi.

Niii jubedalt tahaks massaaži, et kole kohe. Kõik lihased on nii pinges, eriti selg ja õlad.

Ja ärge selle külma ilmaga pahandage, parem on, et ilus külm, kui soe ja vastikult lörtsine talv. Eksju?! Eniveis on varsti läbi see. Kevad ootab juba. Mõndadel hakkab jooksuaeg siis. ;) Minul hakkavad mängud umbes samal ajal. Jooksen ka siis :D

Näeme siis SÕBRAD juba paari päeva pärast!

Nädala pärast koju.

Tsau kõigile lollakatele, kes mu blogi ikka veel loevad.

Esmaspäevast läheb käima viimane nädal enne kojusõitu. Üldse ei oota ju seda ,et oma inimestega natuke suhelda. Mkm.
Elu on siin Umeas igav nagu igas teiseski väikelinnas, ometi on see 115 000lise elanikkonnaga linnake. Ainuke, asi mis toimub on Folgifestival vist. Mingi teema oli sellega. Üldiselt mind ei huvita.
Ainuke asi, mis mind huvitab on minu jalg. Sellega on ikka mingi teema, sest esmasppäeval saab 2 nädalat valu juba. Paremaks ei ole väga läinud ja eile trennis viskas terve labajala valusaks. Võiks ruttu arsti juurde minna, saaks selguse, kas on mingi väsimusmurd või kõõlustega midagi. Pärast on mingid kellad ja mängupaus. Kellele seda vaja on.
Trennidega on üldse nii ,et lootsin, et need natuke lebomaks lähevad. EI! Jookseme ribadeks ja ruutudeks ennast. Hakkasin nüüd lõppude lõpuks jõukas korralikult tegema ja küll on hea. Suveks saledaks programm hakkas pihta! Loodame, et sellest kinni pidada ka suudan.
Nädal aega normaalset trenni ja reedel mäng ja laupäeva hommikul Arlanda-Riia! Solnaga mäng pole üldse ilus asi. Nad on vist ikka umbes tabeli liidrid. Suured ja pikad ja jõulised. Aga samas viimane mäng, võiks hea mängu teha ja rahulikult koju. Et uuesti märtsis tagasi tulla ja 6 nädalat tühja panna, sest kvalifikatsioonid hakkavad alles aprilli keskelt. Vähemalt nii ma olen kuulnud.'
Oooooh, tahaks solli minna. Rämevalge luik olen. Muidu ikka selline normaalne jume peal, aga nüüd olen nagu jahupea. :) Ma ei ole käinud ja uurinud palju siin sollis raha tahetakse. Vb lähen käin isegi homme ja uurin. Jume tooks musklijooned ka ilusti välja. Hahaha, ei niisama, endal läheb süda pahaks kui peeglisse vaatan.
Nii, nüüd ma lõpetan, hakkan vaikselt Henna juure minema. Nad lähevad täna kluppi ma käin pre-partyl korra. Muidu jään läppari taha magama.

Lapsesuu ja muud lollused.

• Suunatuli on nagu kondoom, kui pauk käib siis mõtled miks seda ei kasutanud.
• Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi...
• Kurikuulus Soome poksija - Anti Vastutatti.
• Meeldetuletus suusakuurorti pangakülastajatele: Enne panka sisenemist võtke suusamaskid peast.
• Sa näed nii jube välja, et kui vanni lähed, ehmatad vee välja.
• Ema ähvardab üleannetut Annit kanakuuti kinni panna. Anni: "Pane kui tahad. Aga seda ma ütlen, et munema ma ei hakka!"
• Või kõvadus on pöördvõrdeline saia pehmusega.
• Kaarel (3,5 a.) hakkas käima lasteaias. Esimese päeva õhtul seletab kodus , et lasteaias on poti nimi WC, aga kodus on peldik.
• Issi on vannis. Väike Gerly (2,5a.) koputab uksele ja küsib, kas ta tohib ka sisse tulla? Issi lubab lahkelt. Järsku kõlab Gerly ehmunud hüüatus: "Oi issi mis see on?" Ja samas leiab ise vastuse. "Uss, uss tuleb veest välja!"
• Siiani on pere pesnud hambaid köögikraani juures. Plaanitakse remonti WC-s ja lastele räägitakse, et sinna tuleb ka kraanikauss, siis saab hambaid seal pesta."Mis te mõtlete, ma ei hakka iial sitamajas hambaid pesema!" ütleb 6 a. Andres.
• Emadega ei tohi norida, sest nad on kasulikud.
• Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased.
• Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida.
• Need lehmad, kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit.
• pastoril on kurb töö. ta peab inimesi maa sisse kaevama või ahjus küpsetama(6a)
• viljastamishetkel sulab isa emaga kokku(6a)
• Ämm on karistus selle eest, kui abiellud isikuga, keda sa ei tunne

Mõelge natuke elu üle järele nüüd

• I dont have a drinking problem , I drink , i get drunk , I pass out , NO PROBLEM
• Minu arusaam korrlikult tasakaalustatud dieedist on kummaski käes küpsis.
• Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis!
• Naine peab olema nagu toonekurg: pikkade jalgadega ja tooma lapsi
• Need lehmad, kes rohkem jooksevad ja udarat raputavad, teevadki jogurtit
• Sitavares on suur lennuvõimetu lind
• Mis on vahet minevikul ja tänapäeval? Minevikus olid lastel ninad tatised, tänapäeval on aga tattninadel lapsed
• Lõke on nagu armastus - paar keppi ja põleb edasi
• Sulgen õhtuti kõik uksed, sest unemati on pervert!!!
• Kui tunned et tahaks kohe hirmsasti midagi teha, heida pikali, ehk läheb üle.
• Vabal ajal olen normaalne, aga vaba aega mul kahjuks ei ole.
• Kes kaua sõuab, sellel mädanevad aerud ära.
• Õhulosside ehitamisel on üks tore omadus – materjal ei saa kunagi otsa.
• Tegelikult olen ma ingel, aga nädalavahetusel panen tiivad kotti.
• Eksam - see on justkui vastutuult kusemine! 
• Teismeline noormees peab tuba jagama oma eelkooliealise vennaga. Ühel hilisõµhtul oma tüdrukuga sisse hiilides märkab noormees, et väikemees on alumisel naril magama jäänud. Veidi sosistavad pimedas, aga siis võtab kihk võimust ning otsustavad ülemisel voodil siiski asja ära ajada. Noormees sosistab: "Kuule, igaks-juhuks: kui tahad kõvemini, ütle mulle vaikselt tomat, kui aga muud asendit, siis kurk. Mina teen ka nii." Värk areneb ning peagi kostab kerge nagina vahel kurk, tomat, tomat, kurk tomat äkki kostub alt unine pahur hääll: "lõpetage ükskord see võileibade tegemine, mulle tilgub juba majoneesi kaela!"
• Mees läheb poodi ja ütleb müüjale: "Palun kaks Ginni." 
  Müüja: "Seda hääldatakse "džinn"." 
  Mees: "Ja minu nimi on siis Džunnar või?"
• What a Woman Says: 
  "This place is a mess! C'mon, 
  You and I need to clean up. 
  Your stuff is lying on the floor, 
  and if we don't do laundry right now 
  you'll have no clothes to wear." 
  
  What a Man Hears: 
  
  blah, blah, blah, blah, C'MON 
  blah, blah, blah, YOU AND I 
  blah, blah, ON THE FLOOR 
  blah, blah, blah, RIGHT NOW 
  blah, blah, blah, blah, blah, NO CLOTHES. 

Ühesõnaga mul oli igav, pole nagu õhtuti teha midagi ju. Peale selle ,et täna huilgas naabrite alarm mingi 30 mintsa, kohutavalt tüütu asi. 

Homme siis kooli ja trenni. 

9 PÄEVA PÄRAST KODUS!

Elu update

Emps läkski täna hommikul minema. Eriti kiiresti läks see aeg.
Reedel oli mäng, võitsime 14ga. Olulist tähtsust sellel mängul polnud, pigem oli põhimõtteline. Mängime nendega veel 2 korda aprillis.

Ema uuris Rootsimaad

Laupäeva hommikul hakkasime Sundsvalli poole sõitma. Bussisõit kestis 4 h , aga me saime korralikult ringi vaadata. Piletid olid üpris kirved, aga vahel võib. Kannikas kippus kangeks jääma küll :) Sai jälle kahekordse bussiga sõita ja teisel korrusel seal kõige ees istuda.

Kui me Sundsvalli lõpuks kohale jõudsime unustasin ma oma ajakirjad bussi, mida ma isegi ühtegi korda ei lugenud. Nendest oli natuke kahju, oleks tahtnud ikka lugeda nats. Helen tuli meile siis vastu ja viis meid oma koju. Sõime vahvleid vahukoorega ja rämehead kooki. Nägime esimest korda tema adopteeritud last ka, kes nüüd peaks olema 10 kuune.

Michal

Siis perekond jooksis lastega kuhugi Hiina uue aasta  vastuvõtule. Me empsiga läksime siis Birsta Citysse šoppama. Vähemalt nii oli mõttes küll. Poodides ringi kõndides ja asju proovides jäi mulje nagu me kaks oleme nagu gigandid. Püksid ei lähe sääremarjast üles jnejne. Sada häda. Ema on minust veel kaks korda peenem. Palju õnne igatahes :)

Helen ja An-Chi

Emps ja An-Chi

 Pühapäeva hommikul ärgata oli nii mõnus ärgata - päike paistis, taevas oli pilvedest üdini vaba ja suhteliselt soe oli ka.
Michael viidi kuhugi sünnipäevale, An-Chi jäi õue magama ja meie läksime järve äärde piknikule.
Sealsamas oli ka mägi, kus sai slaalomit teha. Lauaga oleks saanud nii mõnusalt natuke liuelda seal peal. Kõndisime tervise rajal, ema ja Helen rääkisid juttu, ma niisama kaasas. Naudin värsket õhku.
Inimesed nautisid kõik seda ilusat päeva, kes suusatasid, kes tegid slaalomit, kes jalutasid, kes olid koertega tervisekõndi tegemas jne.

Õhtul oli meil mõnus värske õhu mürgitus. Helen tegi meeletult hea kana riisiga. Peaks ise ka nagu nippe külge haakima endale. Kunagi peaks selle kokkamise ka ära õppima. Ja siiiis tuli kõige tähtsam osa.  - magustoit. Mmmm.... šokolaadikook. Värskelt ahjust võetud. Pealt krõbe, keskelt pehme. Vahukoort pandi ka peale ja see maitse ülihea. See on hästi kerge kook, peaks kodus tegema seda äkki. Siis saavad sõbrad koogile kutsuda. Sobib ju eks?!

Otsustasime siis, et ei lähe pühapäeva õhtul Umeasse tagasi, mis me siin ikka passime päev läbi. Kuna meil nagunii trenn alles kell 20.00 (hommikused 8.20 trennid katkestati ju) Niisiis lepiti kokku, et esmaspäev minnakse linnakeskusesse väikesele viimasele šopingule. Minu joppas, sain endale ka lõppude lõpuks Uggse meenutavad saapad. Korralikud, musta värvi ja nahast. Kõige parem osa oli see, et oli REA ja need oli 70% alla, mis tähendab, et megasääst oli ! :) Siis kappasime niisama Punase Risti poes, kaubamajas ja suundusime viimasele lõunasöögile. Ja juhtus nii, et sattusime Sundsvall

Dragon'sitega ühte kohta. Meistriliiga meeskond, kes
see hooaeg sihivad finaalikohta, kui isegi mitte kulda. Päris kõvad sats on see hooaeg. Siis me mõtlesimegi, et nii kuradi kahju, et Sundsvalli naiskond eelmine aasta pankroti välja kuulutas ja olemast lakkas. Nii hea elu oleks. Esiteks oleks linnas tuttav, kellele külla minna ja abi küsida, kui vaja. Saaks meeste korvpalli vaadata, talvel saaks igapäev mäele minna, linn on megailus. No supperluks oleks. Aga mis teha, olen Umeas.

Eniveis, nv oli lahe. Mõnus vaheldus oli ka teiste inimestega suhelda.
Vaikselt juba ootan seda, et koju tulla 11 päeva pärast :)
Ops, juba 11 päeva, pmst 10 sest kell nii palju. AJEEE! Nädal aega Eestimaa pinnal.

PS: Kui famiilija või keegi muga Skypeda tahab, siis lihtsalt öelge, ma pole sees muidu. Eks ?! ;)




Olge musid,

J

Sõbrunesin loodusega :)

What's going on ?

Täna käisin esimest korda koolis. Oli igav, ma teadsin kõike, mida õpetati blablabla.

Agaaa, trenni minnes saime järgmise paugu kirja ära. TB tuleb siis mingi paberiga ka käsib meil minna ühte ruumi. Istub maha ja me istume ka. Siis ta hakkab lugema meie peatreeneri meili, mis ta sai eelmine hommik. "Me lahkume treenerite kohalt, sest ei ole saavutatud hooaja eel püstitatud eesmärke jnejne..." Mäletate, kui eile ütlesin, et nad lahkuvad peale reedest kodumängu. No, nüüd on siis nii, et täna oli meie esimene trenn, kui meie treenerid olid MEG ja PAM! Treenerid ei tule see nädal tagasi, nad ei tule enam üldse tagasi. Meile määrati, et uued treenerid on Meg ja Pam ja veel mingi mees, keda ma ei tea. Ja see on hetkeseis. Paremat meil loota hetkel ei tasu. No fakk küll, me oleme kõik suht šokis, sest jutt jäi ju, et teeme selle nädala ära. Nüüd pole isegi seda. Ei leidu ühtki inimest enam meie tiimis, kes ei oleks nende peale vihane. Miks jätad võistkonna niimoodi maha? Me oleme koos olnud augustist ja niimoodi jalutatakse minema? Ühtegi sõna ei öelda? Kas see on täiskasvanud mehe normaalne tegu? Nad ajasid asja läbi meilide, näkku ütle meile ainult Mike, et nädala lõpust teda enam pole. Chris ei ole isegi oma nägu näidanud. See on nii fucked up ikka. 2 mängu on hooaja lõpuni. Oodaku ära siis 2 nädalat ja otsime kvalifikatsioonideks uue treeneri või kellegi. Aaaaaaaaahhh, nii kettasse ajab see asjaajamine. Leppisime kokku, et me alla ei anna. Senikaua kuni Meg on vigastatud - tema on treener. Nii on hetkeseis ja tulevikku me ei tea. Who knows mis juhtub peale seda kui nädalaselt puhkuselt tagasi tuleme....