Siin ma olen. Juba teist nädalat kodus, vaikselt katus sõidab juba. Tahaks kooli ka jõuda, jään nats maha nendes ainetes, mida nagunii ei mõika.
Asi on juba nii kaugel ,et ma ei jõua enam viriseda - siit on valus, magada ei saa, sealt on valus, palavik pole ikka ära läinud, mingi lööve tuli jnejne. Las ta siis olla. Kunagi pean ju terveks saama.
Kahju on ainult sellest, et kõik see ettevalmistus, mis tehtud sain on suur ja paks 0 nüüd. Kui ma kunagi paari kuu pärast uuesti ehk trenni tegema saan hakata, siis alustan täiesti nullist. Kahju, väga kahju.
Olen siis natuke netis surfanud ja leidnud paar head asja ka :
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar