Mina siin. Jälle. Täna pole midagi huvitavat.
Reedel käisin seal kindlustuses ära ning kõik asjad said korda umbes 10 minutiga - avaldus kirjutatud jne. See, kes otsa sõitis, vabandas veel ette taha ja kõrvale, aga no pole hullu juhtub. Vähemalt seekord keegi kannatada ei saanud. Nüüd ootame, millal kindlustus auto ära viid ja selle kinni maksab. Eks sellega läheb veel aega.
Reedel käisin seal kindlustuses ära ning kõik asjad said korda umbes 10 minutiga - avaldus kirjutatud jne. See, kes otsa sõitis, vabandas veel ette taha ja kõrvale, aga no pole hullu juhtub. Vähemalt seekord keegi kannatada ei saanud. Nüüd ootame, millal kindlustus auto ära viid ja selle kinni maksab. Eks sellega läheb veel aega.
Laupäeval ja pühapäeval oli Balti Liiga mängud, kus TLÜ suutis saada 1 võidu ja 1 no nii napi kaotuse. Mängud iseenesest olid head. Oli näha võistkonna vaimu ja üksteisega arvestamist, muidugi oli ka segaseid momente. Hakkasin mõtlema, et kuhu mina üldse mahun. Vaatan neid mängimas ja tunnen, et kui ma tagasi lõpuks tulen, et siis ma ei oska nendega niimoodi mängida, äkki mul pole ikka kohta või äkki läheb üldse nii ,et mäng muutub veel paremaks. Ma ei tea, mis toimuma saab, aga fakt on see ,et detsembrist alates lähen mina väljakule tagasi. Like a boss panen oma roosa kleidi selga nagu midagi poleks vahepeal juhtunud.
Sügis ja sügis-talv pole minu aastaaeg - ma ei leia mitte kuskilt motivatsiooni. Oleks vaja ära teha rahvaarvu statistika referaat ja vene keeleks oleks vaja väga palju asju ära teha, aga lihtsalt ei jõua sinnani. Koolis ka ju mitte midagi huvitavat ei toimu, loengutes jää või magama. Ja no tere talv - kursakas värvib loengu ajal värviraamatut. Jätame need asjad lastele, eks. Ma ei keela värvida, aga kas sa ei või seda teha kuskil seal, kus teised sind nii imelikult ei vaata. Asi pole minu eelarvamustes vaid kuulsin ka biolooge rääkimas, kuidas üks tšikk värviraamatut värvib ja nemad arvasid , et ta täitsa napakas. See selleks, las laps teeb, mis laps tahab.
Stressan jälle üle võibolla, sest no igasugu asju tuleb ette, enne kui raamatute taha jõuan lõpuks ja mina ei viitsi ka öö läbi õppida. Mulle on uni südamelähedasem.
13.detsember on minu rahvastiku referaadi tähtaeg, peaks tegema hakkama ja detsembris on ka vene keele raamatu tähtaeg. Perkele küll, peab kätte võtma ja lihtsalt tegema hakkama.
Homsest hakkan ilusaks ja normaalseks, vist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar