Kevad on ühe jalaga ukse vahel,

Mina vabadel hommikutel...

isegi kass on elavamaks muutunud. Vana raibe hammustas mind täna nii kõvasti, et auk tuli kätte noh.  Juba ongi märtsikuu ja no, ilm on ka mingi ilge soga jälle. See saast võiks maast ilusti ära kaduda, et saaks normaalse inimese kombel kõndida.
Miks peab venitama nende viimaste mängudega, oleks võinud ära teha need ja oleks jokk, saaks play-offidega alustada. Saaks juba lõpuks see hooaeg läbi, tahaks elu endae vahelduseks. Kuigi ma pean osa süüst endale võtma, ega ma väga ei viitsi ka inimloomadega suhelda, kodus hea puhata pea suhteliselt raskeid nädalaid ju. Küll me selle simmani ka ära teeme, ärge pablage muchachos. Tuju on mul jälle enam vähem normaalseks muutunud, eks see väsimus tegelikult teeb ka oma töö. Vitamiinid aitavad ka sellele kaasa, et ei oleks enam mingi kössi vajunud vanamoor.
Referaat võiks ka ise ennast valmid kirjutada, aga no ei mõtlegi. Peab punnitama neid motherfuckereid vulkaane kirjutama, aga ma ei viitsi tõlkida neid teadustöid. Õhh, ja siis seda kaitsma ka veel. Bljat, mulle ei meeldi ju auditooriumi ees tähtsat nina mängida. Kohe üldse mitte, ma isegi ei taha mingites rühmatöödeski osaleda. Issand, jääb mulje nagu ma oleks täielik antisotsiaalsuse kehastus. Word.
Trenni koha pealt nii palju, et teeme jälle ÜKEt ja peab mainima, et suhteliselt raske on jälle olla. Kuradi kondid ja lihased on ikka päris kanged. Päris karmilt annavad vanakesed hagu meile. Kolmapäevane trenn kujutas endast 200 kükki ja siis edasi-tagasi spurte. See oli üks harjutus ainult :) Järgnesid asted hantlitega ja tõkked, milles ma sakkisin. Mul ei lähe see jalg sirgelt kõrgele noh, olen täiesti paindumatu inimene. Igatahes... Järgmine mäng on 9ndal ja siis 16ndal ja ongi play-offide aeg. Teeme need ka ära ja saame puhkusele. Võinoh, ilmselt trennidest ju ikkagi ei pääse, aga mõistus saab puhata ehk nats.
Ootan aega millal juuksurisse saada, ohyeah. Olen nagu Frankenstaina juba.

Olgem positiivsed ja tublid, loodame et kevadmasendus maha ei murra.