Kus on kodu, mis on kodu ?

Korter on saanud natuke rohkem korda, kuid ikka natuke kõle oma kõrgete lagede ja paljaste põrandatega. Ehk isand Perv toob mulle mõned vaibad ka kuu pärast ning siis juba vähe mõnusam. Kes külla tahab tulla, saab siis kas minu kaisus või elutoas või põrandal magada.

Magamistuba

Elutuba, kus põhiline elutsemine käib.

Vesiklosetti laiemad inimesed väga ei mahu.

Vannitoas nii vann kui ka dušš. Seina tahaks ühte riiulit veel juurde.

Köök, olemas kõik, mis vaja. Aknad sisehoovi.

Esik köögist vaadatuna

Esimene postitus 1848 km kauguselt!

Hei,

Esmaspäeval oli plaan Tallinn -> Berliin -> Frankfurt -> Bamberg. Lennud läksid kenasti, autosõit Frankfurdist natuke venis, sest kiirteedel olid juhtumisi üpris korralikud ummikud. Frankfurdist on Bambergi umbes 212 km, Münchenist kuskil 230, seega erilist vahet pole. Lennujaamas oli vastas manager, kes kohe särgi selga viskas ja pilti tegi. Tulemus selline:

Tallinnas lahkusin kodust kuskil pool 12 ja uude koju jõudsin kuskil kell 20, seega trippimist ja lendamist ja hulk lennujaamas passimist täie raha eest. Peatreener tuli ka mu korterisse kohe ja läksime siis kolmekesi õhtust sööma. Astu uksest ainult välja ja üle teen ongi õllebaar ja restoran. Et siis, kes külla tulevad ja kiiret einet tahavad - 15 sekundit ja kohal! :)

Korter on piisavalt suur - kolmetoaline kõrgete lagedega mõnusas vanemas majas. Paksud kiviseinad ja suured aknad. Ei, ma ei ela üksi. Järgmine nädal liitub minuga ameeriklane, kes hõivab teise magamistoa. Ma ei lisa korterist veel pilte, sest siin natuke mööbeldamist vaja teha ja kõik nii algrakne veel. Pilte saate ilmselt rohkem eeloleval nädalavahetusel, mis on mul vaba. Jei!

Trennidest nii palju, et eilses esimeses trennis köeti kohe kiirelt saal soojaks - 17 otsa põrgatades mitu korda nagu naksti! Hästi palju on hetkel olnud jooksmist ja sellist võhmavärki, kuid kohe üldse ei nurise. Treener on vabal ajal maruvahva, trennis suhteliselt nõudlik.

Kuna tegelikult on siin alles mul teine täispäev, siis pole ma ilmselgelt veel kuhugi jõudnud. Natuke käisin linna peal ringi, et enne trenni veri käima saada. Mõned vaated:

Tschüss!

Check one, two...

Olen mõelnud kaua ja pingsalt, kas peaks blogi uuesti elustama. Vastus on teie kahjuks/kasuks - JAH!

Aasta alguses lubasin endale, et baka tuleb no matter what ära teha ning peale seda vaadata võimalusi välismaale. Esimest korda elus ma suutsin ka reaalselt lubadused ära täita. 

Ma pole suurelt midagi reklaaminud, kuid enamus Teist ilmselt juba teavad, et vähem kui nädala pärast sean ma sammud Saksamaa poole. Lähen ära Bambergi, kes pakkus suurepärast võimalust mängida korvpalli ning samal ajal hoida silma peal ka Henril, kes tuleb mulle järgi augusti lõpus. Jõuan enne eluga natuke tutvuda ning kohaneda. 

Saksamaal elatakse korvpallile teistmoodi kaasa - ka naistel on seal publikut, rääkimata sellest, et Bambergis on Euroliiga meeskond. Loodan, et saab ka seda kogemust saali kaasa elama minnes.
See koht on nagu Rapla, aga mitmeid kordi suurem versioon - freakcity nagu nad seda ise kutsuvad. Terve linn elab ja hingab korvpalli, kevadel meistritiitli võitmise järel oli terve linn punastes särkides inimesi täis, kisa ja kära ööni. Elamus missugune! 

Pikka juttu siit ei tule.

Usun, et kui olen natuke sisse elanud, siis hoian teid eluga kursis, nagu selline väike reisiblogi :)

Seni aga naudime veel Eestit!

J.