Aasta alguses lubasin endale, et baka tuleb no matter what ära teha ning peale seda vaadata võimalusi välismaale. Esimest korda elus ma suutsin ka reaalselt lubadused ära täita.
Ma pole suurelt midagi reklaaminud, kuid enamus Teist ilmselt juba teavad, et vähem kui nädala pärast sean ma sammud Saksamaa poole. Lähen ära Bambergi, kes pakkus suurepärast võimalust mängida korvpalli ning samal ajal hoida silma peal ka Henril, kes tuleb mulle järgi augusti lõpus. Jõuan enne eluga natuke tutvuda ning kohaneda.
Saksamaal elatakse korvpallile teistmoodi kaasa - ka naistel on seal publikut, rääkimata sellest, et Bambergis on Euroliiga meeskond. Loodan, et saab ka seda kogemust saali kaasa elama minnes.
See koht on nagu Rapla, aga mitmeid kordi suurem versioon - freakcity nagu nad seda ise kutsuvad. Terve linn elab ja hingab korvpalli, kevadel meistritiitli võitmise järel oli terve linn punastes särkides inimesi täis, kisa ja kära ööni. Elamus missugune!
See koht on nagu Rapla, aga mitmeid kordi suurem versioon - freakcity nagu nad seda ise kutsuvad. Terve linn elab ja hingab korvpalli, kevadel meistritiitli võitmise järel oli terve linn punastes särkides inimesi täis, kisa ja kära ööni. Elamus missugune!
Pikka juttu siit ei tule.
Usun, et kui olen natuke sisse elanud, siis hoian teid eluga kursis, nagu selline väike reisiblogi :)
Seni aga naudime veel Eestit!
J.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar