Mäng oli kell 12 Jämtländiga, no võitsime mingi 100-33 või midagi. Olin isegi algviisikus, treener otsustas suure viisikuga peale lennata kohe. Kokkuvõttes sain vähe mängida, Katie ka väga mängida palju ei saanud. Ju siis hoiti meid äkki homseks Lulea mänguks. Kõlakate järgi on seal suur mamma , kellel pikkust 194-5 sentimeetrit. No, pole paha. Juttude järgi ei meeldi talle kehakontakt, aga laiuselt ta ka just väike ei pidavat olema. Mina teda nagunii katma ei pea, see on Amy ülesanne.
Mäng pidavat tulema ülimalt füüsiline ja kontakti rohke. Oodata on palju nügimist ja lükkamist, lauas peab eriti julm olema.
Rootsi ja Eesti mängude vahe ongi see, et siin lastakse ikka väga jõulist mängu mängida, tempo on väga kiire, aga ega mängijad kõik niiiii pikad nüüd polegi. Ja mulle, see jõuline mäng istubki ju, saan ära kasutada lõpuks oma jõu kuskil. Eestimaal niimoodi mängides lendaksin kohe vigadega pingile.
Mängude statistika saab loodetavasti algaval nädalal ilusti netti ka, siis saan teid üllatada mingite numbritega äkki.
Igatahes edu homseks meile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar