Eniveis, ma siis hakkasin ka lõpuks blogi pidama. Wuhuu, riiight! See, kes muga skypes või msnis rääkida ei taha, need võivad niisama seda lugeda, aga see pole kohustuslik.
Ma lähen siis ajast tagasi natuke ja värskendan inimeste mälu, et täpselt nädal aega tagasi oli me Östersundis KFUM'i korvpalliturniiril, kus mängisime eelmise aasta play-offi tiimidega või midagi sarnast. Sallenile kaotasime 11ga ja eelmise aasta meistritele (vist!) 08 Stockholmile kaotasime ka 11ga, mis tähendab seda ,et meil on päris suur lootus neid tulevikus isegi võita, sest meie üks staarmängija pole veel siia jõudnud. Viimase mängu võitsime 19ga. Kas pole tore. Treener ja management ütlesid, et jäid minu mängudega väga rahule. Oli hea tunne küll ja, kuigi ise ma küll ei saanud aru et oleks normaalselt mänginud. Siiani ootan mängude videoid.
Täna on juba reede, kui ma kirjutan ja kell on suhteliselt palju, aga see nädal on läinud uskumatult kiiresti nagu need viimased 3 nädalat üldse. Nädalas midagi erilist ikka ei toimu ju, sest 2x päevas on ilusti trennid ja puha. Tõeline profisportlase elu vist, muuks nagu eriti füüsilist jõudu ei jäägi.
Igal reedel on meil scrimmage (treeninmäng!) ja ei puudunud see ka täna. Mängisime oma assistant coachi meeskonna vastu. Seal on a'la mingid 90-91-92 sündinud poisid, suured ja latid, aga meile vastasteks kõlbavad küll ning mängida nad mõistavad küll. Mäng tavaliselt kestab 4x10 nagu ikka, aga täna jäi aega väheks ja pidime lõpetama 4 mintsa enne lõppu, sest saalibändi/hoki/misiganes pidi oma trenni alustama. Saime suhu 35-32, mis polegi kõige hullem tulemus, sest kui me nendega esimest korda mängisime jäi vahe mingi 20 punni peale. Meil läks hästi, mul oli selline mängunälg. Ometi eks, ega ju igapäev kossu ju ei mängi!!(iroonia nendele, kes aru ei saanud) ;) Hakkan vaikselt sisse elama siia igapäeva ellu ja ka trennidesse, saan ilusti oma mängu mängida - mürada korvi all, lauas lammutada, kaugelt visata ja kõike muud head, mida välja mõelda annab. Viskasin vist 12 või 14 punkti, ega ma ei suuda kõike korve isegi meenutada. Treener kiitis, see tuleb ainult kasuks, sest nii peab veel rohkem pingutama. Treenerite attitude on siin hoopis teine - ei mingit mölinat ega kobinat. Midagi valesti, tõmmatakse kõrvale, seletatakse ära ja teed uuesti senikaua kui õigesti. Arvate ,et ma sain kohe alguses kõikidele asjadele pihta?! OI EI, nii halvasti ei ole veel kunagi olnud, aga nüüd läheb järjest paremini.
Aaa, mulle ei meeldi esmaspäeva ja reede hommikused trennid ja arvake miks?!?!?! Sest need algavad 8.20!!!! Kohutav, kohe hommikul vara hakkame kaitsemängu harjutustega pihta. Uni on liialt magus, aga siiski peab.
Nii, mis veel toimus. TÄNA oli FILMIÕHTU ja mida me vaatasime - "The Last Song"! Alguses mõtlesin ,et mida ******, Miley Cyrus, ei kõlba kuhugi. Aga vot, don't judge a book by its cover! Viiekesi vaatasime seda - mina, Johanna, Ida, Katie ja Henna. Filmi alguses sai kenasti nalja ja kõike muud oli lahe, kuid lõpuks kui asi kurvaks läks siis oli vihm lahti ja kõik nuuksusid oma koha peal.(mina eriti siiski ei nutnud!) Hea romantiline film oli tegelikult.
Nüüd lahkus Henna meie kenast seltskonnast, et homme lõuna ajal poodi minna ja õhtuks midagi head ja paremat osta, if u know what i mean! Homme brunch koos tiimiga ja siis õhtul simman algusega meie korteris ja siis kuhugi kluppi või mis iganes. Ma lihtsalt järgnen nendele.
Oli tore kirjutada, aga rohkem ma ei oskagi midagi lisada, nagunii sai liiga palju mõttetut mula kirja pandud.
Kõikidele kallitele tervitused ja kallistused siit sügisesest Umeast!
Trevlig helg!
Janett.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar