Tuju on nullis, täitsa nullis. Eile käisime Luleas (4 tundi bussiga , jeee) ja see, mis seal toimus oli KOHUTAV! Need eelmised sissekanded, kus ma kirjeldasin jõulist mängu olid kökimöki selle kõrval, mis eile mängus toimus. Mitte mingit vilet ei olnud, nagu otseselt. Lubatud oli kõik - nügimised, lükkamised, näpistamised. Saime ikka kõva mütsi sealt. Peale mängu olid kõikidel muidugi masendav meeleolu. Ei saanud seda mängumootorit käima, kolmesed ei läinud üldse võrreldes eelmiste päevadega ja nii füüsiliseks mänguks ei olnud vist valmis. Muidugi oli vastastel suur kapp - 194 pikk ja umbes sama lai naine ka, kes umbes litsus meid seal. :) Nohjah, mis teha, kuna see mäng ei lugenud midagi, siis loodame et kahe nädala pärast algav hooaeg kujuneb paremaks. Teeme trenni,trenni ja veelkord trenni.
Täna saime õnneks hommikul natuke magada ka, sest hommikune trenn oli vabatahtlik, kuhu keegi muidugi ei läinud. Megaväsimus on ikka peal tegelikult, ma ei tea mis viga on.
No, poh, mis oli, see oli. Nüüd peab mõtlema positiivselt ja edasi minema.
Eile, kui tagasi jõudsime oli õues -1 , väga armas. Suht külmaks läheb asi juba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar